Umkhawulo wezinga lenzalo / ukubiza inzalo ngokweqile
Umkhawulo wezinga lenzalo yizinga elisemthethweni eliphezulu umbolekisi angalibiza; ukubiza inzalo ngaphezu kwalelo zinga kuwukuxhaphaza ngenzalo. Funda ukuthi imikhawulo ibekwa kanjani, ihlanganisa ini, nokuthi ithinta kanjani isikweletu.
Umkhawulo wezinga lenzalo — obizwa nangokuthi umkhawulo ophezulu wezinga lenzalo noma umkhawulo wenzalo embi — kuwumkhawulo osemthethweni omkhulu wenzalo umbolekisi angayikhokhisa umbolekwayo. Inzalo embi kuwumkhuba wokubolekisa ngaphezu kwalowo mkhawulo, noma, ngomqondo obanzi, ukubolekisa ngamazinga athathwa njengokuxhashazwayo. Imikhawulo ibekwa ngumthetho, ngumthethonqubo webhange elikhulu, noma isilinganiso esisetshenziswa yinkantolo, futhi ukweqa umkhawulo kuvame ukwenza inzalo eyeqile ingabi namthetho futhi kubeke umbolekisi ezijezisweni.
Amaphuzu abalulekile
- Umkhawulo wezinga lenzalo ubeka inani eliphakeme kunawo wonke elisemthethweni lezikweletu; inzalo embi yilokho okwenzekayo lapho umbolekisi eweqa umkhawulo.
- Imikhawulo ivezwa njengenombolo engaguquki (isibonelo, u-48% ngonyaka) noma njengefomula exhunywe ezingeni eliyinkomba (isibonelo, izinga lenqubomgomo kuhlanganiswa nemajini).
- Imikhawulo yesimanje iya ngokuya isebenza ezingeni lonyaka lamaphesenti (APR) noma esilinganisweni esiphelele sezindleko zesikweletu — inzalo kuhlanganisa izimali ezikhokhwayo, amakhomishini kanye nomshwalense oyimpoqo — kunokuba kube ezingeni lenzalo eliyinhloko kuphela.
- Imikhawulo ehlukene ngokuvamile isebenza ezinhlotsheni ezahlukene zezikhungo nasemikhiqizweni yemalimboleko, kanti ukubolekisa ngemali encane nezikweletu zesikhathi esifushane ngokuvamile kuvunyelwa imikhawulo ephakeme kunamabhange nezikweletu zezindlu.
- Ubufakazi bukhombisa ngokungaguquki ukuthi imikhawulo yehlisa amazinga akhangisiwe kodwa inganciphisa ukutholakala kwesikweletu kubaboleki abayingozi kakhulu futhi iphushe izindleko zibe yizimali ezingezona inzalo.
Uyini umkhawulo wezinga lenzalo?
Umkhawulo wezinga lenzalo wumkhawulo wokulawula ovimbela umbolekisi ekukhokhiseni ngaphezu kwezinga elishiwo emalimbolekweni. Kuwukulawulwa kwentengo okusetshenziswa esikweletini. Umkhawulo ungabekwa yiphalamende lezwe ngomthetho wenzalo embi, yibhange elikhulu noma umlawuli wezezimali ngomthetho ongaphansi, noma yisiphathimandla sezikweletu zabathengi esishicilela amazinga aphezulu ngokwesigaba somkhiqizo.
Imikhawulo iza ngezinhlobo ezintathu ezibanzi zesakhiwo:
- Umkhawulo ophelele: Iphesenti elingaguquki elibhalwe emthethweni (isibonelo, umthetho wababolekisi bemali okhawulela inzalo ku-48% ngonyaka).
- Umkhawulo ohlobene noma oxhunywe kwifomula: Izinga eliyinkomba kuhlanganisa imajini engaguquki noma ukuphindaphinda (isibonelo, izinga lenqubomgomo kuhlanganisa amaphuzu amane ephesenti, noma izinga le-repo kuhlanganisa amaphuzu angu-21 ephesenti).
- Umkhawulo osuselwe emakethe: Ubalwa kabusha ngezikhathi ezithile kusuka emazingeni emakethe aphawuliwe (isibonelo, izinga elimaphakathi kumalimboleko aqhathanisekayo ngekota edlule liphindaphindwe ngesici esithile).
Isigaba sesine, esingabonakali kangako, siwumkhawulo osebenzayo ngokoqobo: ukuncenga ngokokuziphatha, izimo zamalayisense, izidingo zamathenda noma intengo yababolekisi bakahulumeni ekhawulela amazinga ngaphandle komkhawulo osemthethweni.
Imikhawulo futhi ivamise ukuba ngezigaba. Indawo eyodwa yomthetho ingabeka umkhawulo owodwa wamabhange okuhweba, ophakeme kuzikhungo zezimali ezincane ezamukela amadiphozithi, bese kuba nomunye futhi owezikweletu zesikhathi esifushane noma zohlobo lwe-payday — ngesizathu sokuthi izindleko zokuqala nokunakekela imalimboleko encane, emfushane, engenasibambiso ziphezulu ngokwesakhiwo ngeyunithi ngayinye ebolekiwe.
Yini inzalo embi?
Inzalo embi inezincazelo ezimbili okufanele zigcinwe zihlukene.
Ngokomqondo wezomthetho, inzalo embi iwukukhokhisa inzalo engaphezu komkhawulo osemthethweni. Kuwukwephula okucacile, okungahlolwa: izinga lingaba ngaphezu noma ngaphansi komkhawulo. Imiphumela iyehluka ngokwendawo yomthetho kodwa ngokuvamile ihlanganisa ukulahlekelwa yinzalo eyeqile, ukulahlekelwa yiyo yonke inzalo, ukungasebenzi kwesivumelwano semalimboleko, izinhlawulo zokulawula, ukumiswa kwelayisense, futhi kwezinye izinhlelo kube nokubekwa icala lobugebengu.
Ngokomqondo wokuziphatha nowomlando, inzalo embi isho ukubolekisa ngamazinga athathwa njengokuxhaphaza, noma ngokwamasiko amadala, ukubolekisa ngenzalo nhlobo. Lena incazelo endala, futhi yisona sizathu esenza imithetho eminingi ibizwe ngokuthi "imithetho yenzalo embi" ngisho nalapho ibeka khona umkhawulo wezinombolo kuphela.
Izinhlelo eziningi zomthetho ziphinde zibone ukuhlola okucatshangwayo esikhundleni sokuhlola okuphelele. Esikhundleni sokuvimbela izinga ngokuphelele, umthetho uyalela inkantolo ukuthi icabange ukuthi inzalo engaphezu komkhawulo othile inkulu kakhulu, inokhahlo futhi ayinambeko, kudlulisela umthwalo kumbolekisi ukuthi akuthethelele. Lokhu kunika izinkantolo ithuba lokuvula kabusha nokubhala kabusha imigomo yemalimboleko ngamacala ngamacala.
Umkhawulo wezinga lenzalo ngokumelene nenzalo embi: umehluko osebenzayo
-
Kuyini: - Umkhawulo wezinga lenzalo: Umthetho omisa izinga eliphezulu elisemthethweni.
- Inzalo embi: Ukwephulwa kwalowo mthetho, noma ukubolekisa ngamazinga athathwa njengokuxhaphaza.
-
Ubani okubekayo: - Umkhawulo wezinga lenzalo: Isishayamthetho, ibhange elikhulu, noma umlawuli wezikweletu zabathengi.
- Inzalo embi: Ichazwa ngokubhekisela emkhawulweni womthetho, noma inqunywa yinkantolo.
-
Isimo sayo: - Umkhawulo wezinga lenzalo: Obheke phambili — ulawula indlela okufanele izimalimboleko zesikhathi esizayo zibekwe ngayo amanani.
- Inzalo embi: Obheka emuva — ihlolwa ngokumelene nesivumelwano semalimboleko esesingeniwe kakade.
-
Ikhambi elijwayelekile: - Umkhawulo wezinga lenzalo: Isidingo sokuhambisana nomthetho kusengaphambili.
- Inzalo embi: Inzalo eyeqile iyachithwa, inkontileka iyavulwa kabusha noma ibhalwe kabusha, kanye nezinhlawulo zokulawula noma zobugebengu.
Izinga eliyinani, izinga elisebenzayo, noma isamba sezindleko zesikweletu?
Into eyodwa ebaluleke kakhulu kunoma yimuphi umkhawulo ukuthi umkhawulo ukalwa ngani. Izimalimboleko ezintathu zingaba nezinga lenzalo elishiwo elifanayo kodwa izindleko zangempela ezihluke kakhulu.
- Eliyinani / izinga eliyisicaba — inzalo ibalwa kwinani eliyinhloko lokuqala isikhathi sonke, kungakhathaliseki ukuthi kukhokhwe malini. Kwehlisa izindleko zangempela kumalimboleko anciphisayo.
- Izinga lenzalo elisebenzayo — inzalo ibalwa ebhalanisini elisele elinciphayo.
- I-APR / isamba sezindleko zesikweletu — izinga elisebenzayo kuhlanganisa nezimali zokuhlela, izimali zokucubungula, amakhomishini, umshwalense oyimpoqo nanoma yiziphi ezinye izindleko eziyimpoqo, kuvezwa njengezinga lonyaka.
Isibonelo esisetshenziwe
Obolekayo uthatha u-10,000 ngezitolimende eziyi-12 ezilinganayo zenyanga ngesilinganiso esingaguquki sika-3% ngenyanga.
- Inzalo ekhokhiswayo: 10,000 × 3% × 12 = 3,600
- Isamba esibuyiselwe: 13,600, ngezitolimende eziyishumi nambili eziyi-1,133.33
- Izinga elishiwo: 36% ngonyaka ngesilinganiso esingaguquki
- Izinga elisebenzayo ebhalansini eyehlayo: cishe 66% ngonyaka
Yengeza inkokhelo yokuhlela engu-2% edonswa lapho kukhishwa imali kanye neprimiyamu ephoqelekile yomshwalense wempilo wesikweletu, i-APR ikhuphuka nakakhulu. Ngaphansi komkhawulo obhalwe ngokumelene nezinga elingelona elangempela le mali mboleko ihlezi kahle ku-36%. Ngaphansi komkhawulo obhalwe ngokumelene neAPR, imali mboleko efanayo inentengo engaphezu kuka-60% futhi ingahle ibe ngokungemthetho.
Yingakho abalawuli baye basuka kancane kancane emikhawulweni yezinga elingelona elangempela baya emikhawulweni esekelwe ku-APR: umkhawulo wezinga elingelona elangempela wenza ababolekisi bahambise inzuzo enzalweni bayiyise ezinkokhelweni, lapho kunzima khona ukuthi ababolekayo baqhathanise futhi kunzima nakubaqaphi ukuqapha.
Kungani abalawuli bebeka imikhawulo yezinga lenzalo
- Ukuvikelwa komthengi. Ukuvimbela ukubolekisa okudlayo kubabolekayo abanokukhetha okulinganiselwe, ulwazi lwezezimali oluphansi, noma izidingo eziphuthumayo zezimali.
- Ukulungisa ukungalingani kolwazi. Ababolekayo kaningi abakwazi ukubala izindleko zangempela zesithembiso esiveziwe, ngakho ukuncintisana ngentengo akumlayi imakethe ngendlela inkolelo-mbono ebikezela ngayo.
- Ukuthengeka kwesikweletu. Ukwehlisa izindleko zokuboleka emakhaya nasemabhizinisini amancane, ikakhulukazi lapho abakhi benqubomgomo bebona umehluko wenzalo yokubolekisa udlulele uma uqhathaniswa nezindleko zemali.
- Umnotho wezombusazwe. Imikhawulo iyabonakala, ishaywa kalula umthetho, futhi iyathandwa. Ingenye yezindlela ezivame kakhulu zokuphendula intukuthelo yomphakathi ngezindleko zesikweletu.
- Ukuvinjelwa ngokwenkolo nangokwamasiko. Ezinhlelweni ezithonywe ukuvinjelwa kweriba, inzalo ngokwayo ayivunyelwe, futhi kusetshenziswa izakhiwo zokwabelana ngenzuzo noma zokukhuphula inani esikhundleni sesikweletu esithwala inzalo.
Imikhawulo yezinga lenzalo ayisona ithuluzi elingajwayelekile. Ucwaningo lweBhange Lomhlaba lwathola okungenani amazwe angama-76, ndawonye amele ngaphezu kuka-80% we-GDP yomhlaba, asebenzisa uhlobo oluthile lomkhawulo emazingeni okubolekisa — okusakazeke kuzo zonke izifunda namaqembu emali engenayo, hhayi okugxile ezimakethe ezisathuthuka.
Ubufakazi ngemiphumela engahlosiwe
Imibhalo yocwaningo lwezobufakazi ngemikhawulo ivumelana ngendlela engavamile, futhi ikhomba ohlangothini olufanayo ezimakethe ezihluke kakhulu.
Ukwabiwa kwesikweletu ekugcineni okuyingozi kakhulu. Lapho umkhawulo ungaphansi kwezinga umbolekisi alidingayo ukuze amboze izindleko zakhe zemali, izindleko zokusebenza, ukulahleka okulindelekile kanye nenkokhelo yemali eyinhloko yesigaba esithile sababolekayo, impendulo enengqondo akukhona ukubolekisa ngenani eliphansi — kodwa ukuyeka ukubolekisa kuleso sigaba. Ababolekayo abashiywa ngaphandle ngenxa yentengo yibo umkhawulo owawubhalelwe ukubavikela.
Ukudluliselwa kwenzuzo ezinkokhelweni. Lapho umkhawulo ubopha kuphela ingxenye yenzalo, ababolekisi bahlela kabusha intengo bayibhekise ezinkokhelweni zokuhlela, amakhomishini omshwalense, izinkokhelo zesevisi zanyanga zonke kanye nemali engenayo yezinhlawulo. Ucwaningo lwezimakethe ezinomkhawulo luthole ukuthi lolu shintsho luyaqhubeka — izakhiwo zentengo ngokuvamile azibuyeli ekuholweni yinzalo ngisho nangemva kokuba umkhawulo ususiwe.
Ukuncishiswa kokusobala. Amanani agcwele izimali ezikhokhiswayo kunzima ukuwaqhathanisa kubabolekisi abehlukene kunenani elilodwa elicashuniwe, okuyinto eyenza buthaka kanye ukuncintisana kwamanani umkhawulo owawuhloselwe ukuthi ungene esikhundleni sawo.
Ukukhula kokubolekwa okungahlelekile. Isidingo sesikweletu asinyamalali lapho ukunikezwa kukhawulelwe. Sidlulela kubabolekisi abangenawo amalayisense abasebenza ngaphandle kwanoma yiluphi uhlaka lokuvikela abathengi — lapho amanani aphakeme, ukudalulwa akukho futhi izindlela zokuqoqa izikweletu azilawulwa.
Ukuhlanganiswa nokuncishiswa kokufinyelela. Izikhungo ezincane nezigxile ezindaweni zasemakhaya, ezithwala izindleko eziphakeme kakhulu ngemalimboleko ngayinye, yizona eziba ngabokuqala ukungasakwazi ukuqhubeka. Ukuminyana kwamagatsha kanye nenani labahlinzeki abanamalayisense kuvame ukwehla.
Akukho kwalokhu okwenza imikhawulo ibe yingozi kuyo yonke indawo. Imikhawulo ebhekiswe ngqo — emikhiqizweni yohlobo lwe-payday, enzaleni yokujezisa, noma ezinhlotsheni ezithile zezindleko ezihlukumezayo — ikhiqize ukwehla okulinganisekayo kumanani adlayo ngaphandle kokuwa kokunikezwa kwesikweletu. Ukwakheka komkhawulo kubaluleke kakhulu kunokuba khona kwawo.
Imikhawulo yezilinganiso zenzalo kanye nemithetho yenzalo eqile emhlabeni jikelele
Imithetho ishintsha njalo. Izibonelo ezingezansi zibonisa ububanzi bezindlela kunokuba zisebenze njengesiqondiso samanje sezomthetho.
ENtshonalanga Afrika (WAEMU/UEMOA). IBhange Elikhulu Lamazwe aseNtshonalanga Afrika libeka izinga lenzalo eqile lenyunyana yonke elisetshenziswa ku-APR. Kusukela mhla lu-1 kuJuni 2026 umkhawulo ophezulu umi ku-14% ngonyaka emabhange kanye no-24% ngonyaka ezikhungweni zesikweletu, ezikhungweni zezimali ezincane kanye nabanye ababolekisi — wehliswa usuka ku-15% no-27% ngokulandelana. Ukweqa umkhawulo kubeka isikhungo engozini yokujeziswa yikomishini yamabhange yesifunda.
Zambia. UMthetho Wakudala Wababolekisi Bemali udala ukucatshangwa ukuthi inzalo engaphezu kuka-48% ngonyaka yeqile futhi ukuthengiselana kunonya futhi akwamukeleki, okushiya izinkantolo ukuthi ziphinde zivule izivumelwano ezinjalo. IBhange laseZambia ngokwehlukile labeka imikhawulo yamazinga asebenzayo ezikhungweni zezimali ezingezona ezamabhange kusukela ngoJanuwari 2013 — 42% kubahlinzeki bezinsizakalo zezimali ezincane kanye no-30% kwamanye ama-NBFI — ngaphambi kokuyisusa ngo-2015. Ucwaningo ngaleyo nkathi lwathola ukuthi ababolekisi ababekelwe umkhawulo bawanciphisa kakhulu amanani emalimboleko futhi basusa ngokuphelele imali engenayo enzaleni bayiyisa ezinkokhelweni.
Kenya. Umkhawulo owawukhawulela amazinga okubolekisa amabhange ngamaphuzu angu-4 ngaphezu kwezinga leBhange Elikhulu wasebenza kusukela ngoSepthemba 2016 kwaze kwaba ukuqedwa kwawo ngoNovemba 2019, ngemva kwalokho imakethe yathuthela ohlakeni lokunquma amanani esikweletu olusekelwe engcupheni olugadwe yiBhange Elikhulu laseKenya.
INingizimu Afrika. UMthetho Kazwelonke Wesikweletu ubeka imikhawulo esekelwe kufomula ngomkhakha ngamunye wesikweletu, ngamunye ubhekiswe ezingeni le-repo leBhange Lombuso — izilinganiso eziphezulu ezihlukene zezimali mboleko zezindlu, izinsiza zesikweletu, isikweletu esingaqinisekisiwe, isikweletu sentuthuko kanye nokwenziwa kwemisebenzi yesikhashana — kanye nemikhawulo yezindleko zokuqalisa nezesevisi kanye ne- in duplum umthetho okhawulela okuqongelelwe izindleko zezikweletu ezingakhokhiwe.
IYurophu Yezwekazi. IFrance ne-Italy zisebenzisa imikhawulo etholakala emakethe, ebalwa kabusha ngezikhathi ezithile kusukela kumazinga ajwayelekile abonwayo esikweletini esiqhathanisekayo futhi ishicilelwa ngokwezigaba. IJalimane isebenzisa imfundiso eyakhiwe yinkantolo ye- Sittenwidrigkeit, iphatha izinga elicishe liphindwe kabili kwesilinganiso semakethe njengokungahambi kahle futhi isivumelwano sibe yize.
Izifundazwe Ezihlangene. Imikhawulo yenzalo eqile ibekwa ezingeni lesifundazwe futhi yehluka kakhulu, kwenziwa nzima yimithetho yombuso ephambili evumela amabhange anamalayisense kazwelonke ukuthi asebenzise umkhawulo wesifundazwe sakubo. UMthetho Wenhlangano Wokubolekisa Kwamasosha ngokwehlukile ukhawulela iningi lesikweletu sabathengi kumasosha kanye nabondliwa bawo ku-APR yezempi engu-36%.
Inzalo eqile emlandweni
Imikhawulo yenzalo yandulela amabhange esimanje ngezinkulungwane zeminyaka. IKhodi kaHammurabi yabeka amazinga aphezulu emalimbolekweni zokusanhlamvu nesiliva. Umthetho wamaRoma wabeka umkhawulo osemthethweni futhi ngezikhathi ezithile wamisa inzalo ngokuphelele ngezikhathi zezinkinga zezikweletu. Umthetho wezinkolo zekanoni wangeNkathi Ephakathi eYurophu yobuKristu wawukwenqabela ukubolekisa ngenzalo ngokuphelele, isimo esathamba kancane kancane ngokuhlukanisa phakathi kwe- usura kanye nesinxephezelo esivumelekile sengcuphe nethuba elilahlekile. Umthetho wamaJuda wawuhlukanisa ukubolekisa ngaphakathi nangaphandle komphakathi. Umthetho wamaSulumane wenqabela i- riba — ukukhula okuqinisekisiwe emalimbolekweni yemali — okuyikho okusekela izakhiwo zesimanje zezimali zamaSulumane ezinjenge- murabaha ukuthengiswa kwenani elengeziwe kanye ne- mudaraba ukwabelana ngenzuzo, okwakhelwe ukuthola imbuyiselo ngohwebo nokubamba iqhaza kwamasheya kunenzalo.
Umugqa oqhubekayo ukuthi imiphakathi cishe njalo ibone intengo yesikweletu njengombuzo wokuziphatha hhayi owemakethe kuphela. Imithetho yamanje yenzalo eqile isukela ngqo kulowo mbono.
Izibopho zokuthobela kubabolekisi
Ukusebenza ngaphansi komkhawulo kudala izidingo eziphathekayo ezidlulela kude nangaphezu kokubeka izinga ngendlela efanele ekuqaleni:
- Isisekelo esifanele sokulinganisa. Thola ukuthi umkhawulo ophezulu usebenza ezingeni elibhaliwe, ezingeni elisebenzayo, noma ku-APR ephelele, bese ubala isibalo sokuthobela ngendlela umlawuli asibala ngayo.
- Ukufakwa ngokuphelele kwezindleko. Lapho umkhawulo usekelwe ku-APR, izimali zokuhlela, izindleko zokucubungula, umshwalense oyimpoqo kanye nanoma yiziphi ezinye izindleko eziyimpoqo kufanele zifakwe ekubalweni.
- Ukuhlolwa kwezinga lomkhiqizo kanye nezinga lenhlangano. Imikhawulo enezigaba isho ukuthi izinga elisemthethweni kwilayisense yezimali ezincane lingase lingabi semthethweni ebhange, futhi libe semthethweni kumkhiqizo wesikhathi esifushane kodwa hhayi emalini mboleko yesikhathi eside.
- Ukurekhoda ngesikhathi esithile. Ngaphansi kwemikhawulo exhunywe nefomula, umkhawulo osebenzayo ngokuvamile yilowo obusebenza ngosuku isivumelwano esaphothulwa ngalo, ngakho-ke ibhentshimakhi nemajini kufanele ziqoshwe efayilini lemalimboleko.
- Inzalo yesijeziso kanye neyokungakhokhi. Imithetho eminingi ikhawulela inzalo yokungakhokhi ngokuhlukene, iyakwenqabela ukwengezwa kwayo enanini eliyinhloko, noma ikhawulele isamba sezindleko zezikweletu ezingakhokhiwe kunani eliyinhloko elingakakhokhwa.
- Ukudalula. Izimiso zemikhawulo cishe njalo zihamba kanye nokudalulwa okuyimpoqo kwangaphambi kwesivumelwano kwezindleko eziphelele zesikweletu ngefomethi emisiwe.
- Ukuhlolwa kabusha ekuhlelweni kabusha. Izimali mboleko ezihlelwe kabusha, ezixhaswe kabusha nezandisiwe ngokuvamile zidinga ukuhlolwa futhi ngokumelene nomkhawulo, ngemibandela ekhona ngaleso sikhathi.
Ezinye izindlela esikhundleni semikhawulo yezinga lenzalo
Abenzi bezinqubomgomo abafuna izindleko eziphansi zokuboleka ngaphandle kwemiphumela yokuhlinzeka yomkhawulo oqinile ngokuvamile basebenzisa inhlanganisela ethile yalokhu:
- Ukudalulwa okuyimpoqo kwe-APR ngefomethi emisiwe, ukuze ababoleki bakwazi ukuqhathanisa okunikezwayo ngenani elilodwa eliqhathanisekayo
- Ukwabelana ngolwazi lwesikweletu ngama-credit bureau, okwehlisa iprimiyamu yobungozi ngokunciphisa ukungalingani kolwazi
- Amarejistri ezibambiso ezinyakazayo, okuvumela ababoleki ukuthi babeke izimpahla ezingezona umhlaba njengesibambiso futhi bathole isikweletu esinentengo ephansi
- Inqubomgomo yokuncintisana nokungena emakethe, okuhlanganisa ukunikeza amalayisense abahlinzeki bedijithali nabangebona amabhange ukuze bancintisane ngentengo
- Ukulawulwa kokuziphatha okuqondiswe ezenzweni ezithile zokuxhashazwa — imikhawulo yokwelulwa kwesikweletu, ukuhlolwa kwamandla okukhokha imisebenzi, imithetho yokuqoqa izikweletu — kunentengo uqobo lwayo
- Ukuguqulwa kwesistimu yezinkokhelo ukunciphisa izindleko zokukhokha nokuqoqa, okungena ngqo engxenyeni yezindleko zokusebenza yezinga lokubolekisa